pühapäev, 21. mai 2017

21. nädala ilm (22.–28.05.2017)

Kommentaariumi link
Ilm.ee-s arendatakse Ilmahuvikeskust, kuhu hakkavad plaani kohaselt peatselt mitmed huvilised ja vaatlejad saatma oma andmeid ja tähelepanekuid: https://ilm.ee/?516231. Ilmahuvikeskus oli pikki aastaid Helle-Mare Raudseppa eestvedamisel huvilisi koondav institutsioon, mille füüsilise asukoha Jõgeval likvideeris riik 2015. a sügiseks, pärast seda jäid alles vaid inimesed ja kogutud andmed.
Kõik need ettevõtmised (EÄV uuendamine, Ilmahuvikeskusele elu sisse puhumine jms) on osa muutuste sarjast, mis on seotud Ilmateenistuse vabatahtlike kaasamise projektiga ja kodaniku- ehk rahvateaduse arenemisega (https://en.wikipedia.org/wiki/Citizen_science).

25. mail liigub väheaktiivne madalrõhkkond Põhja-Soomest itta. Selle lõunaservas jätkub sajuhoogudega ilm, öösel oli paiguti udune. Tuul on valdavalt edelast, hiljem läänekaartest ja tugevneb. Soojapiir jääb päeval alla 20 kraadi.
Juba öösel arenes Peipsi kohal suhteliselt tugev äikesekolle, mis nihkus edelasse, kuid kaua ei kestnud:

Öine äikesekolle Peipsi kohal (https://www.puuppa.org/~pnuu/salama/).

24. mail liikus uus madalrõhuala Soome põhjaosa kohale. Selle mõjul oli ilm muutliku pilvisusega ja pilves selgimistega, mitmel pool sadas hoovihma, õhtupoolikul oli kohati äikest, sest tsükloni edelaservas liikus Lõuna-Eesti kohale kõrgetes õhukihtides väike külmakolle. Tuul oli enamasti nõrk ja muutliku suunaga, sooja 10...17 kraadi.
Päeval jõuab üle Läänemere madalrõhulohk ja kohatiste vihmahoogude võimalus püsib. Äikeseoht on suurim kollase ja oranžiga värvitud alal:


Heli Maisalu. 24.05.2017 Pärnu ...pisut hiljem kuniks sadama hakkas .


Ott Tuulberg. Hommikune päikesetõus. Joonpilv aga see puhuti laiali ära. Lahe keerdus oli see.

23. mail liikus väheaktiivne madalrõhkkond Soome kohalt kagusse Lääne-Venemaale. Selle mõjul pilvisus tihenes ja hooti hakkas vihma sadama, paiguti oli äikest. 
Sajuhood levisid päeva jooksu kirdesse, kohati oli sadu tugev, oli äikest. Lisainfo: Võimas rünksajupilv põhjustas 23.05.2017 ennelõunal kella 11 paiku Kuri külas Hiiumaal suurt rahesadu ja lisaks esines pilv-maa välke. Tuul oli nõrk või mõõduka tugevusega ja esialgu edelast, hiljem muutliku suunaga või läänekaartest. Soojapiir jäi alla 20 kraadi.
Madalrõhkkond liigub Lõuna-Soomest Peipsi taha ja Eesti jääb selle mõjuvälja. Seetõttu hoovihmadega ilm püsib, Ida-Eestis võib äikest olla. Sooja on vähem kui 20 kraadi.


Heli Maisalu. Pisut vihma Pärnusse toonud pilv(ed).Esimesed kaks (ei ole siin näidatud) on kell 17.36 ja 17.41 Pärnu jõe lähistel Tallinna mnt.Panoraamist alates rannaniidul 18.15-18.25​.

Vahel juhtub, et esimene suurem äikeselaine aastas on samal kuupäeval. Nii nagu 2017. a esimene suurem äikesepäev sattus 23. maile, nii juhtus see ka 2011. a. Äike ja riiulpilv 23.05.2011 Kose lähedal.

22. mail oli Soome kohal oleva väheaktiivse madalrõhuala lõunaserv. See tõi hommikuks saju (sooja tüüpi oklusioonifront), kuid selle järel ilm selgines kiiresti, sest sajuala oli väga kitsas ja liikus jõudsasti idakagusse.
Saju möödudes (pealelõunasel ajal) hakkas edelatuul tugevnema (puhangud ulatusid 15 m/s) ja õhutemperatuur tõusis 15...22 kraadini, vaid saarte läänerannikul jäi oluliselt madalamaks. Alates saartest pilvisus tihenes, kuid sadu neist ei tulnud (peamiselt kiudkihtpilved, hiljem loodeservas ka kõrgkihtpilved)
Edasine ilm. Lohk toob pilvise ja sajuhoogudega ilma. Mõnede mudelite alusel võib kohati äikest oodata, vt näiteks https://www.meteoblue.com/en/weather/forecast/multimodel/tartu_estonia_588335. Sajuvõimalus püsib ka järgmistel päevadel. Erilisi muutusi õhutempeatuurifoonis oodata pole ja öökülmaohtu ei ole või on see väike, kuid siiski suurema tõenäosusega 27. mai paiku.

Põhja-Venemaale on talv veel jäänud püsima: seal on päevaselgi ajal alla 0 °C, kuid Läänemere äärde on jõudnud varasuvine ilm: öökülmaohtu enam pole ja päeviti on kuni 20 kraadi (FMI).

***

Tuleb mõõdukalt soe ja sajuvõimalusega nädal. 

Madalrõhulohu mõjul läheb pilvisemaks ja mõnes kohas võib tulla vihmahoog. Tuul on rahulik ja õhumass üsna soe, nii et öökülmaohtu ei ole, päeviti on sooja valdavalt üle 15 kraadi. 
Nädala lõpuks on oodata ilma jahenemist, mõnes kohas võib tulla öökülma, sajuvõimalus kahaneb.

Vaade 21. mail Laagrist lõunasse.

esmaspäev, 15. mai 2017

20. nädala ilm (15.–21.05.2017)

Kommentaariumi link
Inimesed on imestanud ja isegi ära ehmatanud ülikõrge UVindeksi näidu pärast (mõnel päeval isegi 12). Andurid on tõenäoliselt katki või kalibreerimisel, nii et praegusel ajal 7st ühikust kõrgemat näitu ei maksa tõsiselt võtta: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/uv-indeks/.
Eesti UVindeksi rekord on 8,6 ja sedagi vaid mõneks sekundiks juunikuus, kui õhumass on väga läbipaistev ja leidub rünkpilvi, mille servadelt peegeldub UVkiirgus. 

21. mail liikus väheaktiivne madalrõhulohk Läänemerelt aeglaselt ida poole. Nii oli ilm valdavalt selge, üksnes saartel oli lohu mõjul pilvine ja esines isegi sajuhooge. Tuul oli enamasti muutliku suunaga ja nõrk. Päikese toel tõusis õhutemperatuur mitmel pool 20 kraadini, vaid pilvisemas saartel oli rannikualadel kuni 12 kraadi sooja.
Lohu mõju tugevneb aeglaselt ja seetõttu suureneb sajuvõimalus.

Pilvitu Suure-Jaani

20. mail liikus madalrõhulohk Eesti kohalt kagusse ja selle järel tugevnes Läänemere kohal kõrgrõhuhari. See tõi ilmamuutuse: alates põhja poolt ilm jahenes (õhutemperatuur tõusis lõuna pool 26 kraadini, aga põhja pool jäi mitmel pool alla 20 kraadi), kaasnes küll pilvisuse tihenemine, ent vihma sadas peamiselt hommikul Soome lahe ääres ja õhtul Hiiumaal. Läänekaartetuul asendus alates Soome lahest põhjakaartetuulega ja tugevnes lühiajaliselt, kuid mitte palju.
Ilm muutub jahedamaks, aga mitte külmaks. Sademeid võib tulla, kuid näib, et sajukogus jääb tuleohtu kustutamiseks liiga napiks. Enamikel päevadel on õhutemperatuur 14...19 kraadi, öösiti on aeg-ajalt väike öökülmaoht, eriti alates 27. mai paiku.

Tuleoht on muutunud äärmiselt suureks, v.a saartel ja kohati rannikualadel (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/tuleohukaart/).

19. mail oli Läänemere kohal kõrgrõhkkonna loodeserv. Selle mõjul oli ilm suvine: sooja valdavalt 20...26 kraadi (mere ääres kohati jahedam) ja enamasti päikeseline, kuid ida pool vähese või vahelduva pilvisusega, õhtul selgines sealgi. Tuul oli nõrk või mõõdukas ja valdavalt edelast, õhtul kohati läänest
Edaspidi läheb ilm jahedamaks: kui 20. mai on veel suviselt soe, siis järgmistel päevadel jääb õhutemperatuur enamasti alla 20 kraadi.


18. mail oli Läänemere kohal jätkuvalt madalrõhuala kaguserv. See hoidis ilma pilvise, kuid olulise sajuta (lääne pool sadas veidi vihma), merel ja kohati rannikualadel oli udune. Tuul oli valdavalt lõunakaartest, kuid kohati, eriti mõnel pool rannikualadel, muutliku suunaga. Õhutemperatuur tõusis enamasti üle 15 kraadi, vaid kohati (udu all) jäi madalamaks.
Öö tuleb paiguti udune, ent päeval peaks päike välja tulema ja õhutemperatuur valdavalt üle 20 kraadi tõusma (mõnes prognoosis on lausa kuumus http://yle.fi/saa/viro/tartto/). Merele võib udu püsima jääda ja kui see udu tuleb rannikule, siis seal jääb õhutemperatuur 10 kraadi lähedale. Väike äikeseoht on peamiselt kaguservas. 21. maiks muutub ilm siiski oluliselt jahedamaks, aga mitte külmaks. 
Ilmateenistuse sünoptik Helve Meitern: Alates 7. maist on õhutemperatuur teinud vähikäiku ja alles eile jõudis keskmise temperatuuri näit keskmine pikaajalisele rajale. Edasi jätkab õhutemperatuur teekonda juba tavapärast kõrgemat rada pidi. /---/
Reede ja laupäeva tulevad selle aasta kõige soojemad, kui suuremas osas Eestis tõuseb temperatuur üle 20 kraadi. Jahedama ilmaga tuleb leppida meretuulele avatud rannikualadel, kus lisaks võib poole päevast nähtavust piirata tihe udu. Hea uudis on aga see, et ööd on suhteliselt soojad.
Pühapäeval ja esmaspäeval jääme nõrka kõrgrõhuvälja, olulist sadu ei oota ja ka soojalisa tulemas pole. Nädala teisel poolel saavutab ülekaalu madalama rõhuga väli, kohati veidi sajab, kuid põllumehele sellest abi ei ole. Täismahus loe: https://ilm.ee/?516221.

18.05.2017. Loojub. Saaremaa, Orissaare

17. mail oli Läänemere kohal madalrõhuala kaguserv. Selle mõjul alates saartest pilvisus tihenes ja siin-seal hakkas vihma sadama, kuid sajuhulk polnud suur. Soojema õhumassi mõjul tõusis õhutemperatuur juba lõunaks mitmel pool üle 10 kraadi (öösel oli Virumaal kuni –2 kraadi) ja jõudis päikeselisemas idaservas isegi 17 kraadini. 
Tihedam pilvisus ja nõrgad sajud liikusid päeva jooksul itta. Tuul oli lõunakaartest ja nõrk või mõõdukas. Õhtul püsis pilves ilm, kohati sadas pisut vihma ja sooja oli valdavalt üle 10 kraadi.
Edasine ilm. Näib, et öökülmaoht on mõneks ajaks möödas. Alates 19. maist võib sooja tulla üle 20 kraadi. Äikeseoht on küsitav, ent siiski lõunapiiril olemas.


Äike 17.05.2008 Laagris. 

16. mail oli Läänemere kohal kõrgrõhuvöönd. Selle mõjul tugevnes kirdetuul ja ilm läks alates Virumaast pilve, ent sademeid polnud. Sisemaal langes enne pilvisuse tihenemist õhutemperatuur kohati alla 0 °C, kuid pilvede all tõusis taas. Päeval lääne poolt pilvisus taas hõrenes, idaservas siiski alles päeva teises pooles. 
Viimane asjaolu tekitas inimestes rahulolematust ilmaprognoosiga: Mina olen igasugustes ilmaennustustes pettunud. Tänaseks kõik ennustasid päikest ja sooja. Ma pole täna kordagi päikest näinud. Just praegu raadios ilmateade - täna on päikeseline ja kuiv ilm... /---/ Aga ennustused jumala pekkis, /---/ aga kui juba rohkem kui pool päeva pilves on olnud siis võiks nagu "ennustused" muuta vastavalt tegelikusele.  Enne keskpäeva oli http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/4-oopaeva-prognoos/ prognoos selline: Lääne-Eestis päikesepaisteline ilm, Ida-Eestis pilvisus päeva jooksul hõreneb. Sademeteta. Puhub valdavalt põhjakaare tuul 2-8 m/s. Õhutemperatuur on 8...13 °C.
Kokkuvõtteks võib öelda, et prognoos oli õige, kuid väikese nüansiga: sünoptikud pidasid madalaid pilvi anomaaliaks, mida ei pruukinud ette näha, eriti kuna ilma määras antitsüklon. Kommentaariks tuleb öelda, et kevadest sügiseni peab arktilise õhumassi sissetungil arvestama madalate pilvedega (ilmselt õhumassi külmenemine põhjustab teatud õhukihis kondenseerumist, niiskus on päris Põhja-Jäämerelt!?), ilmakaarti vaadates on näha, et Venemaa tsüklon pidi mõju avaldama, täpsemalt sellest lähtuv oklusioonifront. Pilvisuse osas soovitame jälgida http://www.meteo.pl/index_en.php (juhend https://www.facebook.com/groups/eestimaavirmalised/permalink/1915010688524474/), kus meteogrammil on näha ka prognoos pilvisuse kohta eri korrustel.
Õhutemperatuur tõusis valdavalt üle 10 kraadi. Kirdetuul püsis mõõdukas ja nõrgenes alles õhtul. Õhtul langes selge taeva all õhutemperatuur kiiresti, Virumaal isegi alla 0 °C, Narvas tekkis udu.
Ilm järgmistel päevadel. Antitsüklon nihkub itta. Skandinaaviasse jõuab sooja õhumassiga madalrõhulohk. Nii on 19. mail oodata suure tõenäosusega sooja üle 20 kraadi, kuid enne seda tuleb veel paar päeva arvestada kuni 15-kraadise soojuse, pilvede ja kohatise vihmaga.

Kevad Ellu aias (Mooni tänavas).

15. mai päeval määras ilma madalrõhkkonna lääneserv, öösel tugevneb Läänemere kohal kõrgrõhkkond. Selle mõjul oli ilm pilves ja pilves selgimistega, ja kohatise sajuga, lõunapiiril oli kohati äikest ja esines tugevaid sajuhooge.
Kuna osatsükloni kese sattus Liivi lahele ja Edela-Eesti kohale, siis oli ilm üpris erinäoline, eriti soojuse osas: kui põhjarannikul oli juba keskpäeval sooja alla 10 kraadi ja tuul põhjakaartest, siis lõuna pool oli tuul muutliku suunaga ja sooja kuni 15 kraadi, Pärnumaal isegi üle 17 kraadi, sest seal ilm selgines ja õhumass püsis veel soe. Õhtul alates Soome lahest ilm selgines.
Ilm homme ja edaspidi. Tugevneb antitsüklon liigub kagusse, Karjala suunas ja see muudab ilma selgemaks, kuivemaks ja külmemaks. Seetõttu võib oodata öökülma, kuid päikese toel on sooja valdavalt üle 10 kraadi.
18. maiks jõuab kohale soojem õhumass, öökülmaoht väheneb ja päevad muutuvad soojemaks.

Ilmakaart 15. mai kohta. Vahemere ääres on ilm südasuvine, kohati kuum, kuid mida põhja poole, seda külmem. Märkimisväärne on ehk Põhja-Venemaa, kus päevalgi oli kuni -7 kraadi (FMI).

***

Tuleb muutliku ilmaga, kuid kevadiselt soe nädal, võimalik on südasuvine soojus ja äike.

Nädala alguses tekib Kesk-Soome kohal väike madalrõhkkond, mis liigub aeglaselt itta. See toob vihmasajud ja ilma jahenemise.
Soome kohal areneb jaheda õhumassiga antitsüklon. Seetõttu võib 16. mai tunduda karge, kuid päikeselise ilmaga on sooja siiski üle 10 kraadi. Püsib öökülmaoht!
17. maiks nihkub antitsüklon kagu poole ja selle lääneservas jõuab Läänemerele taas soojem õhumass. 19. maiks võib kohale jõuda südasuviselt soe õhumass, kui oodata on üle 20 kraadi sooja. Kas selle õhumassiga kaasneb ka piksevõimalus, pole veel selge.

Kalmer Saar. 14.05.2017. Muhu

neljapäev, 11. mai 2017

19. nädala ilm (8.–14.05.2017)

Kommentaariumi link 
ILMAHUVILISTE JA ÄIKESEVAATLEJATE KOKKUTULEK 2017
Kokkutuleku läbivaks teemaks on kõigi vabatahtlike ilmavaatlejate koondamine ja tegevuste ühildamine.

Uuenenud kodulehega  Eesti Äikese- ja Tormivaatlejate Võrk otsib uusi huvilisi
Alates 2005. aastast tegutseval Eesti Äikese- ja Tormivaatlejate Võrgul on selleaastase äikesehooaja alguseks valminud uus interaktiivne internetilehekülg, mis asub aadressil https://eav.meteo.net.ee/. Uus lehekülg pakub mitmeid uusi võimalusi ja funktsioone, mis muudavad nii vaatlejaks registreerumise, vaatluste saatmise kui ka saabunud andmete vaatamise kiiremaks ja mugavamaks. 
Näiteks on võimalik päevade kaupa otsida ja kaardil kuvada alates 2015. aastast saabunud ohtlike nähtuste teateid ning alates 2011. aastast saabunud äikesevaatlusi. Edaspidi on interaktiivsesse andmebaasi plaanis lisada kõik alates 2005. aastast saabunud andmed äikeste ja ohtlike nähtuste kohta. 
Mugavamaks on muudetud ka andmete saatmine. Uued veebivormid kohanduvad nii arvutite kui nutiseadmete ekraanidega. Lisaks on nüüdsest nutiseadmete kasutajatel võimalus vaatluskoha asukoht sisestada ühe nupuvajutusega kasutades nutitelefonide GPS mooduli või Wi-Fi võrgu põhist positsioneerimist. 
Ka sel aastal on vaatlustega oodatud liituma kõik uued huvilised sõltumata vanusest ja tegevusalast. Eelnev ilma- või loodusvaatluste kogemus pole oluline, samuti pole vaatluste teostamiseks vaja spetsiaalseid mõõteriistu. Vaatlused võivad olla teostatud nii ühes kohas kui ka erinevates paikades üle Eesti, seega võivad liituda ka huvilised, kes palju ringi liiguvad. 
Vaatlusvõrguga liitumiseks tuleb vaid täita vaatlejaks registreerumise vorm, mis asub aadressil https://eav.meteo.net.ee/registreerimine.php. Kõik liitunud vaatlejad saavad omale kasutajakonto, mille alt on kättesaadav nii vaatluste juhend kui ka vaatlusvormid. 
Registreerumisel soovitame kindlasti liituda ka Eesti Äikese- ja Tormivaatlejate Võrgu uudiskirjaga. Selle kaudu hakkame levitama olulist infot nagu kodulehekülje uuendused. Samuti saadame uudiskirja kaudu iga-aastase Ilmahuviliste ja äikesevaatlejate kokkutuleku toimumisaja ja koha. 
Eesti Äikese- ja Tormivaatlejate Võrgu andmeid kasutatakse äikese ja ohtlike ilmanähtuste sageduse ja leviku uurimiseks Eesti territooriumil. Kuna ohtlikud ilmanähtused on sageli väga piiratud ulatusega, siis on Ilmateenistuse ametlik vaatlusvõrk nende registreerimiseks liialt hõre. Seega on huvilistest ja nähtuste juhuslikest pealtnägijatest koosnev koordineeritud vaatlusvõrk selliste nähtuste uurimiseks ka tänapäeval asendamatu. 

Viljandi- ja Tartumaal 12. augustil 2015 sadanud hiidrahe vaatlused Eesti Äikese- ja Tormivaatlejate Võrgu andmebaasis.

14. mail oli kõrgrõhkkond Venemaa lääneosa kohal ja madalrõhulohk Rootsi ja Soome keskosa kohal. Selline sünoptiline olukord tõi kohale soojema õhumassi. Nii langes hommikuks ainult mõnes kohas õhutemperatuur 0...–2 kraadini, ent öökülma oli siiski veel mitmel pool. Samas mõnes kohas pilvisus tihenes, kuid sadu siiski polnud. Hommikul tõusis päikese toel õhutemperatuur kiiresti üle 10 kraadi.
Päeval läks ilm alates saartest pilve ja hakkas nõrka vihma sadama (radar näitas mõõdukat sadu, ent väga kuivas õhus suurem osa sajust aurustus enne kui jõudis aluspinnani), ida pool oli õhtuni päikeseline. Sooja oli üle 15 kraadi, mere lähedal jäi kohati madalamaks. Tuul oli nõrk ja muutliku suunaga.
Olulist soojenemist võib oodata mõne päeva pärast ja siis on võimalik ka südasuvine soojus. Lisaks prognoositakse äikest, aga kas see ka Eestisse jõuab, on küsitav.

 Rünkpilved 13. mail Kibunas, Harjumaal.

Erinevad pilved (siin kõrgrünkpilved, kuid valdavalt taevalaotuses siiski ülemise kihi pilved) 14. mail Laagris.

13. mail liikus kõrgrõhkkond Eesti kohalt ida suunas. Selle mõjul öösel ilm selgines ja jäi tuulevaikseks, mistõttu õhutemperatuur oli valdavalt –1...–6 kraadi, üksnes kohati rannikualadel soojem. Päeval muutusi ei olnud: püsis enamasti vaikne, ainult põhjarannikul oli kirdetuul tuntavam, ja päikeseline ilm, sooja oli üle 10 kraadi.
Teravmägedel, hiljem Barentsi merel on südatalviselt külma õhumassiga (1,5 km isoterm -10 °C) antitsüklon, mis ulatub Läänemere äärde ja liigub Koola poolsaare suunas. Seetõttu nihkub ka kõrgrõhuhari itta, mistõttu harja lääneservas jõuab kohale soojem õhumass. Öökülm on kindlustatud enamikes kohtades, sest ilm on selge ja vaikne, õhk aga väga kuiv (kastepunkt kohati –10 kraadist madalam http://laguja.meteo.net.ee/obs.html).
15. mail võib soojas õhumassis tekkida tsüklon, mis toob sajuse ilma. Selle ittanihkumisel ilm külmeneb, kuid lund enam oodata pole. Tugevnev  antitsüklon muudab ilma rahulikuks ja selgeks. Kui see jääb Venemaa lääneserva püsima, võib kohale jõuda suviselt soe õhumass ja siis on oodata nädala pärast ka üle 20 kraadi sooja.

Teravmägede kohal asub südatalviselt külm antitsüklon ja see liigub aeglaselt Koola poolsaare suunas. Uuralite lähedal on tsüklon, mis puistab Põhja-Venemaale lund, kohati on ilm tuisune. Antisükloni jõudmisel Koola poolsaare kohale jääb selle hari Eestist itta ja Läänemere idakaldale jõuab soojem õhumass (DWD).

12. mail oli Läänemere kohal kõrgrõhkkond. Seetõttu öösel ilm selgines ja õhutemperatuur oli valdavalt 0...–4 kraadi, üksnes kohati rannikualadel kuni +3 kraadi. 
Päev algas päikeseliselt ja õhutemperatuur tõusis kiiresti üle 0 °C. Sisemaal küll pilvisus tihenes, ent olulist sadu ei tulnud, õhtul hajusid pilved taas. Õhutemperatuur tõusis kohati 10 kraadini, mida soosis nõrk loode- või muutliku suunaga tuul.
Edasine ilm. Kairo Kiitsak: Kauged mudeliennustused tunduvad päris huvitavad. Näitavad, et mai lõpus võivad Eestisse kuumalained jõuda ja just kagus. 2014. aasta mai lõpus jõudis ka suur kuumus ja võimsad äikesed kagust Eestisse.
Meenutades 2014. aastat: Prognoosid muutuvad iga päevaga, aga sellegi poolest on huvitav vaadata millist ilma pakutakse meile maikuu lõpuks. Nagu ikka, siis minu lemmikuks loodusnähtuseks on äike ja mulle meeldib seda vaadelda, selle kohta informatsiooni otsida ning vajadusel ka äikesejahtidel osaleda. Uurisin täna (12.05) GFS mudeleid ning prognoositavalt alates 18. maist peaks esinema Eestis üha rohkem äikest ja konvektsiooni võimalus liigub muudkui paremuse suunas, pean silmas paremat konvektsiooni võimalust. Prognoosid on niivõrd karmid, et 19. maiks on ennustatud väga ekstreemset ilma. Sellel päeval peaks meie kohal olema võimas äikesetorm, LI indeksis on üllataval kombel -8. LI = Lifted Index = temperatuuri vahe üles tõusnud õhumassi ja ümbruskonna temperatuuri vahel. Äikese teke on eelkõige seotud sooja õhumassiga, mis peaks saabuma meile meie idanaabrite poolt, ehk siis Venemaalt. Õhutemperatuur võib päeval tõusta +20 kraadini või isegi kõrgemale. Taoliste ekstreemsete ilma olude tõttu on esinenud Eestis varem ka tornaadosid, kuid mitte väga tihedalt. Alles kaks päeva tagasi esines mõnel pool Eestis äikest ja ESTOFEXI prognoosis oli kirjas, et välistatud polnud ka tornaadode teke. Kuid 10. mail Eestis tornaadosid ei esinenud. Uskumatul kombel õnnestus minul näha, kuidas pilved taevas pöörlesid. Pöörlemine kestis ligi ühe minuti, video sellest: https://www.youtube.com/watch?v=qVEVQhsTSZc
Tulles tagasi äikese juurde, siis maikuu peaks olema prognoositavalt enamasti sajune ja äikeserohke, kuid ilm püsib soojana.

Ilm Tartus: pilves selgimistega, nõrgad sajuhood võimalikud, kuid vihmana (sajujoonte järgi saab aru, http://meteo.physic.ut.ee/webcam/uus/suur.jpg).

Ilmateenistuse sünoptik Merike Merilain: 1. mail lõuna poole sõites tuli päris kevad vastu alles Riias. Leedus õitsesid ploomid, kirsid, Varssavis õunapuud ja kõik tulbid, isegi sirel näis varjulises parginurgas puhkevat. Nädala pärast oli jahedust kogu Baltikum täis ja Eestis endiselt looduses  hall põhitoon ja lendavad mullused lehed. Maa igatseb sooja elustavat kevadvihma, siis tulevad hiirekõrvad kaskedele ja murugi saab roheliseks.
Põhjalaiustel võimutsenud kõrgrõhuala jääb ka lähipäevil Teravmägede lähedusse, kuid kirde- või põhjavool asendub veidi leebema lääne-loodevooluga. Ebamäärane madalrõhuvöönd, mis ulatub Skandinaavialt Põhja-Venemaale lõikab läbi  otseühenduse külma kõrgrõhualaga. Kuid eile oli veel ka viimane arvutus seda nägu, et esmaspäeval tuleb külm veel kord kollitama. /---/ Kas tsükloni möödumisel arktilisel külmal veel siia asja on, ei tea. Meenub 1999. a kevad-suvi, mil viimane öökülm oli vastu 3. juunit, kuid suvi tuli järele ja sai  pikk, väga soe ja päikesepaisteline.

Kalmer Saar. Talv ja kevad. 9.05. Saaremaa

11. mail oli Läänemere kohal kõrgrõhuvöönd. Selle mõjul ilm selgines öösel, läänekaartetuul oli nõrk ja kohati, eriti ida pool, tekkis udu, väga külma ilma tõttu oli kohati härmatist. Õhutemperatuur oli 0...–6 kraadi. See külm väärib eraldi märkimist (uudis täismahus): Tänavune kevad on ilma poolest tõesti täitsa hull, nõustus ilmateenistuse Tõravere meteoroloogiajaama meteoroloog Inge Leitu.
«Täiesti erakordne oli öö vastu neljapäeva,» rääkis ta. «Mul saab suve alguses siin 42 aastat töötatud, aga ma ei mäleta, et 11. mail oleks siin registreeritud nõeljat teralist härmatist. Ööl vastu neljapäeva olid puude alumised oksad kõik härmas! See püsis päris pikalt, algas kell 1.20 ja lõppes kell 6.40.»
Ööl vastu neljapäeva langes Tõraveres õhutemperatuur kella kolme ja kuue vahel –4,2 kraadini. Kuid maast kahe sentimeetri kõrgusel oli veelgi külmem, –8,2 kraadi.
«See on väga jõhker, pealegi oli nii külm pikalt, üle kuue tunni,» rääkis Inge Leitu. «Hommikul kell üheksa olid tulbid varjus veel jäätunud. Selline külm tegi kurja, hävitas kõik, mis polnud kaetud või oli halvasti kaetud. Kaks sentimeetrit maapinnast ongi kõige ohtlikum piir, mis saagile mõjub.»
Päeval pilvisus tihenes ja mitmel pool sadas hooglund ja esines teisigi sademeliike, Simunast kagus oli äikest. Tuul oli valdavalt loodest, kohati muutliku suunaga, sajuhoogude ajal mõnes kohas puhanguline. Sooja oli enamasti üle 5 kraadi, kohati rannikualadel jäi madalamaks, sajuhoogude ajal langes 0 °C lähedale. 

Kairo Kiitsak. Mina polegi vist kunagi varem maikuu esimesel poolel sellist lumesadu näinud oma silmaga. Foto on tehtud Jõgeval 10.05.2017.

10. mail liikus mitmekeskmeline madalrõhuala Põhja-Venemaa kohale, Läänemere kohal oli madalrõhuvöönd. Seetõttu oli öö valdavalt selge ja juhtus nii, et viimase 37 aasta Eesti õhutemperatuuri miinimum mais oli seni –6,6 °C, kuid Kuusikul langes –6,7 °C-ni. 
Päeval hakkas mitmel pool sadama hooti lund, esines teisigi sademeliike, üksikutes kohtades võis olla äikest. Tuul oli valdavalt loodest, mõnes kohas muutliku suunaga, sajuhoogude ajal kohati puhanguline. Sooja oli valdavalt üle 5 kraadi, sajuhoogude ajal langes 0 °C lähedale. 

Marek Karm .Tehtud Tartus EMÜ juures kl 18:15. Tartus käik oli täna jah huvitav selle lume poolest. FB-s: https://www.facebook.com/mtvsuomi/videos/1326366660814986/


Tarmo Hermann. mõned fotod täna õhtul möllanud lumesajust. Sadu ei kestnud küll kaua kuid lühikeseks ajaks läks nähtavus sajus halvaks ja maa läks kergelt valgeks. 10. mai 1999 lumesaju vastu tänane sadu ikka ei saanud.  Tervitusi Laupalt!


Einar Laretei. mõned pildid 10.mai lumesajust Alatskivil. 


Ain Vindi. Kevad 2017. 10.mai.


Kairo Kiitsak. Ilmaolud Jõgeva ümbruses 10.05.2017

Päikeseloojang 10. mail Saksamaa kohal

Nädal on külm ja hootiste lumesadudega (on teisigi sajufaase ja sademeliike), kuid ilm hakkab siiski soojemaks muutuma.
8. mail süvenes Ida-Euroopa kohal tsüklon, mis liikus Venemaa keskoblastite suunas. Teine, kuid hääbuv tsüklon asus Põhja-Venemaal. Nende mõjul jõudis arktiline õhumass Eestini, mistõttu ilm külmenes ja õhutemperatuur päeval enam 10 kraadini ei tõusnud, mõnel pool, peamiselt saartel, sadas märga lund. Kirdetuul tugevnes puhanguti üle 10 m/s.
9. mail muutus õhumass külmemaks ja üle Eesti liikus tugevaid lumesadusid. Eriti paks lumikate moodustus hommikuks kohati Saaremaal, kus lumekihi paksuseks mõõdeti kuni 18 cm (Nõmme külas), vaatlusjaamades kuni 5 cm (Uue-Lõves, vt ka http://www.saartehaal.ee/2017/05/10/saaremaad-tabas-rekordiline-lumesadu/). 
Päeval oli siin-seal jätkuvalt hooglund ja teisigi hoogsademeid, sooja oli enamasti alla 5 kraadi, kuid mõnel pool tõusis siiski 7 kraadini. 
Ilmateenistuse 9. mai lumekaart (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/sademed/). ‎Liidia Luiga‎:  Saaremaa Nõmme küla 09.05.2017 a kell 07.37 Selline hommik täna. Lund 18 cm.

pühapäev, 30. aprill 2017

18. nädala ilm (1.–7.05.2017)

Kommentaariumi link
Mitme huvilise tungival soovitusel paluti teade välja panna: 2.–10. mail tuleb olla Portugalis, kus näib tulevat kaks kuumalainet (üks 32-kraadine, teine 29-kraadine). See tähendab, et 2. maist jääb siinne nädalaks ajaks unarusse.

Muljeid Portugalist 2.–10. mail. Peamiselt Portost on kirjutanud ülevaate oma kogemuste põhjal Ott: http://2wip.blogspot.com.ee/2016/04/1304-porto.html?m=1.
Endal õnnestus külastada pikemalt Lissaboni ja Portot, nendevahelisi alasid põgusamalt, kuid märkimistväärivad on siiski Nazaré, Aveiro, Serra do Buçaco ja Paiva (http://www.passadicosdopaiva.pt/en). Otselende Eestist Portugali ei lähe, nii ka meie läksime Stockholmi ja tulime Müncheni kaudu.
Ilm oli väga muutlik, mille määras lähedus ookeanile ja Saharale. Talv ja kevad on Portugalis kõige sajusem aeg, põhjaosas võib veel mais ja juuniski olla sadu tavaline, aga lõuna pool enam mitte. Reisi jooksul kogesime nii ookeani niisket ja mõõdukat sooja (16 kraadi, hoovihmad) kui Saharale iseloomulikku väga kuiva õhku ja palavust (kuni 32 kraadi). Õhumassi muutumisega ei kaasnenud sadu, kuid õhuniiskus, tuule suund ja tugevus muutus küll märgatavalt, samuti olid selged muutused pilvisuses, nt järgnevus, ehkki aeglasem ja ebajärjekindlam. Hoovihmad olid pigem mõõduka tugevusega ja üsna peenepiisalised, paar korda oli nõrka äikest (tugevam äike jäi ookeanile ja Hispaaniasse).
Väärib ehk märkimist, et enne 2. maid oli kogu Portugalis pikka aega väga jahe ja isegi päikeselise ilmaga ei tõusnud temperatuur oluliselt üle 16 kraadi. Kuid siis tsirkulatsioon muutus (Portugalis on võrreldes Läänemere regiooniga täiesti teistsugused ilmamustrid ja tsirkulatsioonitüübid): üle Portugali liikus antitsüklon, mille mõjul kandus idast kohale soojem õhumass. Seejärel arenes Aafrika looderanniku lähedal termaalne (?) madalrõhkkond, mis liikus aeglaselt põhja poole ja ühines ookeanilt läheneva suure tsükloniga. Seetõttu hakkas kõrbe kohalt kuum (kontinentaalne troopiline) õhumass  põhja poole liikuma, jõudes 3. mail Portugali kohale. Järgmisel päeval tõrjuti kuum õhumass Hispaania kohale ja ookeanilt (Assooride lähedalt) saabus tsükloni toel mereline troopiline õhumass ühes hoovihmadega. Sarnaselt kordus ilm 5.–9. mail, nii et see võib olla tüüpolukord kuumuse saabumisel. Uuesti võib selle stsenaariumi järgi ilm kujuneda 14.–19. mail, kui pole välistatud isegi 38 kraadi. Kohalikud ütlesid, et üle 25 kraadi, eriti otse ookeani ääres, on mai alguses väga ebatavaline.
Loodus, inimesed, kultuur. Looduses valitsevad eukalüptikud, mille eri liike on Austraaliast sisse toodud (introdutseeritud). Jääb mulje, et see on rahvuspuu, milleks tegelikult on korgitamm (nägime üsna vähe, sest liikusime peamiselt Lissaboni ümbruses ja põhja pool). Eukalüpt on erakordselt kiirekasvuline ja seda kasutatakse paberipuuna. See on kaasa toonud isegi nn tulekahjukultuuri: tekitatakse kontrollitud tulekahjusid: tulekahju hävitab võsa ja eukalüptide võra, kuid tüvi jääb alles, seejärel lähevad metsamehed peale ja puit koristatakse. Looduslikud puuliigid on erinevad tammed ja männid (mitte harilik mänd), kuuseliike ei näe kuskil, rahvuspuud korgitamme on üsna vähe näha, ilmselt peamiselt Lissabonist lõunas. Palju on igasuguseid palme, samuti küpresse, kohati on sisse toodud sekvoiasid ja mammutipuud, isegi bambust. Pinnamood on künklik, kuid kõrgeid mägesid eriti pole (enamik mäed on madalamad kui 500 m merepinnast), sisemaa on mägisem, rannikuala siledam. Loodus jätab üpris lopsaka mulje, kõrbelisem ilme jäi näiteks Paiva jõe ümbrusest.
Inimesed on rahulikud ja viisakad, keegi ei närvitse. Liikluskultuur sarnaneb Eestiga, sest kiiruspiirangutest ei peeta eriti kinni ja on palju liiklusõnnetusi, kuid on üks oluline erinevus: jalakäijatele ja üldse kaasliiklejatele antakse lahkelt teed, samuti on liiklusmärke lausa kordades vähem kui Eestis, kiirteed (100 km maksab 6 €, sest on kehtestatud teemaks) võimaldab vahemaid läbida kiiresti (minimaalne lubatud kiirus on 50 km/h, maksimaalne 120 km/h, kuid sageli sõidetakse kuni 150 km/h), teede kvaliteet on väga hea; erinevalt Horvaatiast on isegi mägiteed ülilaiad ega tekita kõrguskartjates erilist hirmu. Samas Eestiga võrreldes on näha, et ruumi on vähem: meil siin priisatakse ruumiga kuidas võimalik, sest asustus on palju hõredam, seevastu Portugalis on külasid väga palju, need on tihti sumbküla tüüpi (majad kompaktselt koos). Eelistatakse lamekatuseid või väikese kaldega viilkatuseid, majad on heledad, sageli valged, puitu ehituses ei kasutata.
Tasub kuulata Hendrik Relve raadiosaadet Portugalist: http://vikerraadio.err.ee/v/kuula_randajat/saated/4b0c79df-bee9-419e-aee2-99f04bc926d8/podcast, kus ta keskendub Lissabonile. Lissabon jääb Tejo jõe suudmesse. Tänavapildis pälvib tähelepanu azulejo ehk keraamilised plaadid majaseintel: jääb mulje, nagu oleks vannituba pööratud pahupidi, sellist keraamika kasutamist võimaldab soe ja piisavalt kuiv kliima (Portos nägime seda juba oluliselt vähem), samuti rõdud. Lissabonis on väga huvitavad trammid: lisaks kaasaegsetele on vanad, kitsad ja ülilühikesed nn puidust trammid, mis kääksuvad meeletult. Mõnikord jääb auto trammi ette seisma ja oodatakse rahulikult, kuni auto saab tee pealt eest ära sõita.
Portosse jõudes saime aru, et see linn vastandab end Lissabonile ja seal on mingi ebameeldiv, uhkust täis õhkkond (ajalooliselt pole Portot mauride poolt vallutatud, lisaks on see valitud vist kolm korda Euroopa kultuuripealinnaks jne), samuti on liiklus palju võimsam kui Lissabonis, arhitektuur ja vanalinn uhkem, sest Lissabonis on vana osa linnast maavärinates suures osas hävinud; inimesed närvilisemad ja teenindus jätab soovida (Gaias ehk üle Duoro jõe lõuna pool neid asjaolusid pole) ehk kokkuvõttes saime reisi teravaimad elamused Portos (näiteks läksid nn metroo piletiautomaadid üheaegselt katki ja kuskilt ei saanud pileteid osta jne). Nn metroo on omaette nähtus: tegu on hübriidlahendusega, mis on trammmõningaste metrooelementidega, sest elekter võetakse sarvede kaudu õhuliinidest, mitte relssidest, nagu metroo puhul, samuti on uskumatult suur osa nn metroost maa peal, samas trammi kohta on päris suur osa maa all või kindlalt eraldatud muust liiklusest.
Eraldi väärib vaatlemist üliõpilaste temaatika, millega puutusime Portos igal sammul kokku. Nimelt märkasime kogu aeg mustade keepidega noori inimesi, kellel olid käes kõnnikepid ja peas uhke värviline kõvakübar. Selgus, et need on üliõpilased, ja kübara, lintide jms värvid näitavad kuuluvust konkreetsesse teaduskonda. 9. mail seisati Portos liiklus, sest üliõpilased läbisid mingit initsiatsiooniriitust ja kogu rongkäik, rebaste retsimine kuni tänavasillutise lakkumiseni kestis vahetpidamata 10 tundi järjest. Võib vaid ette kujutada, mis toimub üliõpilaste pealinnas Coimbras! Coimbrasse me ei läinud, kuid selgus, et seal pruugitakse kõige puhtamat portugali keelt, mida võib ette kujutada, sealt eemale liikudes süveneb eri dialektide ja murrete mõju. Portugali keel on hispaania keelega sarnasem, kuid mitte nii pehme häälduse poolest; kui kaugemalt kuulata, võib tunduda vene vms slaavi keelena, hääldusreeglid on väga keerulised: kirjapilt ja hääldus ei pruugi üldse sarnaneda. Üliõpilaste traditsioonist, eetikakoodeksist Praxe jms on põhjalikumalt juttu https://reisikirjad.gotravel.ee/sissejuhatus-coimbrasse-portugali-tudengipealinn/.
Kokkuvõttes ei ole nii teravaid ja äärmuslikke elamusi nagu Portos mitte kusagil mujal Euroopas saanud. Nendest pikemalt ei tahagi kõneleda, kuid juba oma kõleduse ja turistivaenulikkuse poolest tasub sinna tagasi minna! Me arvame, et asi on selles, et massiturismi hüppelise kasvu tõttu (muuhulgas on seal ju odavlennufirmade baas) pole Porto suutnud kohaneda ja see põhjustab ülekoormust. Lissabon mõjus Porto kõrval rahuliku ja meeldiv küla või väikelinnana.
Eriline huvi oli portveinide vastu. Porto linna nime järgi on saanud nime Douro orus valmistatav portvein, vastavate viinamarjade kasvandusi ja terrasse oli plaanis vaatama minna, kuid kahjuks see plaan ebaõnnestus. Portveine kujutletakse ette punaste ja magusatena, kuid meid huvitasid valged ja hapud (kuivad) portveinid, mida kasutatakse aperitiivina. Veinidest rääkides on Portugali veinimaailm rikkalik: eriti põnevad on jääveinid, aga meeldima hakkasid rohelised veinid, mis on eraldi kategooria valgete, punaste ja roosade veinide kõrval. Rohelised veinid on roheka värvusega ja eriti hapud, kuid üldse mitte kuivad, vaid pigem värske ja lopsaka maitsebuketiga. Hiljem saime teada, et vinho verde ehk nn roheline vein on sisuliselt mõeldud noor=roheline. Keskmisele eestlasele ei lähe selline hapu lurr teps mitte, aga kui portveinile pudel brändit ja pudel viina sisse segada, siis mätsib hästi... Igatahes, portveinikeldrid ja nende degusteerimine toimub Gaias (Portost üle jõe). Kahjuks saime hotellist valeinfot, et need keldrid on keskööni avatud: sõime õhtusöögi ja kell 21:15 hakkasime otsima Gaiast portveinikeldreid, kuid selgus, et kella 18ks olid kõik suletud! Hiljem selgus, et ilmselt oli tegu veel talveperioodiga, sest suveperioodil (algab kas 15. mail või 1. juunil, täpselt teada ei saanudki) on nad tõesti keskööni avatud ja kuna turistid käivad peamiselt suveperioodil, öeldi hotellist meile just vastavalt suveajale, nii et jah, ebaõnn. Lõpuks, 10. mail, jõudsime Porto lennujaama, mis oli Porto meeldivaim kogemus, ja seal sattusime portveinibutiiki, kus saime lõpuks kauaigatsetud valged ja hapud portveinid (mobiilifoto). Läbi paduvihma tõusis lennuk õhku ja saime tunda mõõdukat turbulentsi ...
Ja kohvi ... Mitte kuskil Euroopas, v.a ühe korra Veneetsias, ei ole nii head kohvi saanud. Neil on oma kohvikultuur, ent Itaaliast on nad siiski üle võtnud capuccino, kuid see võib olenevalt söögi- / kohvikohast tähendada mida tahes – mõnes kohas on see latte, mõnes kohas kohv piimaga, mõnes kohas tõeline capuccino; lõuna pool lisatakse kohvile šokolaadipuru, aga põhja pool kaneeli.
Ja nüüd mõni pilt reisist. Kahjuks mitmed olulised momendid ei kajastu järgnevalt: 

2. mail teel Lissaboni. Pilvestik kuskil Suurbritannia ja Hispaania vahel. 


3. mail Lissabonis. Saharast on kohale jõudnud kuiv ja tuline õhumass: sooja oli üle 30 kraadi. Ilmamuutusest andsid märku kiudpilved.


4. mail Sintras. Õhk oli oluliselt jahedam ja niiskem, kuid olulist sadu ei tulnud, aeg-ajalt paistis päike, tuul oli mõõdukas (tugevam võrreldes eelmise päevaga). Hilisõhtul läks sajule ja sadas suure osa ööst. 


5. mail Cabo da Rocas (Mandri-Euroopa läänepoolseim koht, see on väheseid kohti, kus ookeani äär ei ole lauge ja liivane, vaid kaljune). Mereline troopiline õhumass näeb välja selline, kusjuures hoovihmad on tugevamad ookeani kohal ja vaatamata üksnes 16 kraadile ja tuulisele ilmale on ikka lämbe, peaaegu nagu kasvuhoones.


5. mail Cabo da Rocas: vaade läände, kus on näha konvektsioon ookeani kohal, samuti niiskusest tingitud somp.


Päikeseloojang ookeani ääres (Nazaré). Ilm oli õuesolemiseks paras.


Nazarés on maailma suurimad surfilained. Isegi nii vaiksel päeval nagu 6. mai olid paljud lained murdudes enam 2 m kõrgused ja potentsiaalselt eluohtlikud.


Fátima 6. mail. See on koht, kus võib näha fanaatilist usukäitumist. Eriti huvitav oli näha küünalde (mõned neist koguni paarimeetrised, valitud suurus olenes patukoormast) põletamist: need visati tervenisti vastavale põletamisalusele, kus parafiin sulas ja süttis (fotol vasakul servas pisut näha). Sel päeval oli Aastaajale kohane õhutemperatuur (alla 20 kraadi).


Serra do Buçaco (Buçaco metsad) 7. mail. Sega-lehtmets, mis koosneb erinevatest tammedest ja okaspuudest (männid, kuid mitte harilik mänd), sh mammutipuud, sekvoiad jms; ainus koht, kus õnnestus näha harilikku kuuske. Künka jalamil koosnes alusmets puusõnajalgadest, mis on ilmselt Uus-Meremaalt sinna toodud (mobiilifoto), lisaks leidus bambusvõsa ja eukalüptikuid. Ilm muutus kuumaks: õhtuks oli juba 26 kraadi sooja.


Paiva 8. mail. See jääb juba sisemaale, lähim suur asula on Arouca. Sooja oli taas ligi 30 kraadi, kuid tuul oli tuntav ja taevasse ilmus rohkem pilvi, mis näitas ilmamuutust. Paiva matkaraja pikkus on 8 km, jäädes peamiselt Paiva jõe orgu, kõrgeim koht on ligi 300 m merepinnast. Fotol on näha korgitamme, mis on Portugali rahvuspuu. Seal piirkonnas oli aasta eest olnud suur tulekahju, milles jäid ellu eeskätt korgitammed oma paksu korba tõttu. 


Porto rannik 9. mail. Ilm oli jahe (16 kraadi), üsna tuuline ja pilves, kuid sademeid polnud. 


Porto 9. mai õhtul. Mõne tunni pärast saabus ookeanilt tugev ja üsna kestev hoovihm, eemal oli äikest, sooja oli ehk 20 kraadi. 
Duoro jõgi jagab metropoli Portoks (paremal) ja Gaiaks (vasakul), kus asuvad kuulsad portveinikeldrid; võimsad sillad jäävad selja taha, kaugemale ette ja otse alla; jõe ääred on tihedalt täis pikitud söögikohti.

2.–5. mail määras Eesti ilma Norra merel asuv tugev antitsüklon, mis 6. maiks liikus üle Islandi Gröönimaale. Selle idatiib püsis Eesti kohal, muutes ilma päikeseliseks ja soojaks: päeviti oli sooja valdavalt üle 10 kraadi, kuid öösel langes kohati ikka kuni –4 kraadini. 6. mail oli sooja kuni 20 kraadi.
Antitsükloni liikumine Gröönimaale tähendas, et tsirkulatsioon muutus ja kehtestus tugev põhjavool (vt siit lõpust http://ilmjainimesed.blogspot.com.ee/2017/04/16-nadala-ilm-1723042017.html). Seetõttu alates 8. maist ei tõusnud enam õhutemperatuur 10 kraadini ja hooti hakkas sadama lund, mitmel pool moodustus lumikate.

6. mail olukord muutus: kehtestus tsirkulatsiooni C-vorm ehk nn otseühendus Arktikaga, vt siit lõpust http://ilmjainimesed.blogspot.com.ee/2017/04/16-nadala-ilm-1723042017.html (FMI).

2. mail sünoptiline olukord ei muutunud: Läänemere kohal oli kõrgrõhkkond. See hoidis ilma rahuliku ja enamasti selge. Päikese toel oli sooja enamasti üle 10 kraadi.
Kuigi ilm püsib enamasti selge, soojenemist oodata pole, vaid ilm võib pisut jahedamaks muutuda. 5. mai tuleb uuesti veidi soojem, aga pärast seda on oodata olulist külmenemist, sh lumesadusid.

Tallinn 2. mail lennuki aknast.

1. mail oli Läänemere kohal kõrgrõhkkond. See muutis ilma rahulikuks ja valdavalt selgeks, mistõttu öösel oli kuni 5 kraadi külma (rannikualadel oli soojem: enamasti üle 0 °C).
Päevaks pilvisus kaguservas tihenes, kuid olulist sadu siiski ei tulnud: selle põhjuseks oli mööda Venemaa lääneserva põhja liikuv madalrõhulohk, mis tähistas troopilise õhumassi piiri. Sellega seotud tugevad sajud ja äike jäid kindlalt Peipsi taha. Päikese mõjul oli sooja üldiselt 10...15 kraadi, ainult pilvises kaguservas ja kohati saartel jäi madalamaks. Tuul oli nõrk ja mõõdukas, esialgu läänekaartest, hiljem madalrõhulohu mõjul valdavalt põhjast.

Moskvas jätkus kuumalaine. Troopilise ja palju jahedama polaarse õhumassi piiri tähistas madalrõhulohk, mis liikus põhja poole (FMI).

Tuleb enamasti kuiv ja rahulik nädal, päikese mõjul on sooja varasemast pisut rohkem, kuid õhumass on jätkuvalt külm.
Nädal algab kasvava õhurõhu toel selge ilmaga, siiski päeval ei ole välistatud mõni sajuhoog, sest õhumass on külm ja üsna niiske (veeauru tuleb ka mahasadanud veest), samas selget kõrgrõhuharja või antitsükloni mõju, mis pilvede arengut pärsiks, ei tundu olevat.
Norra merel tugevneb antitsüklon, mis liigub Läänemere suunas. Eestit jääb siiski mõjutama selle idaserv, mistõttu õhk püsib karge, on suur öökülmaoht, aga päikeseliste päevadega võib sooja tulla üle 10 kraadi.

 Kalmer Saar. 29.04.2017 Muhu